Monday, October 4, 2010

S / s


S / s


sad              (B) (adj) ၀မ္းနည္းေသာ။ ထိုင္းမႈိင္းေလးလံေသာ။
                   (Z) dah, lungnuam lo, lung zuang.
                   (L) lung ngai.
                   (F) riah sia mi, lungsiami.
                   (H) ngaih chiat, ngaih a chiami.

saddle                   (B) (n) ျမင္းကုန္းႏွီး။ ျမင္းကုန္းႏွီးတင္သည္။
                   (Z) sakol tut phah, sakol van snan.
                   (L) sakawr zin, rit phurh tur ber.
                   (F) rang kung, saikal tokham pawl.
                   (H) rang kengdan.
 
safe             (B) (adj) စိတ္ခ်ရေသာ။ ေဘးအႏၲရာယ္ကင္းေသာ။
                   (Z) muan huai, bit, lauhuai na omlo.
                   (L)  him.
                   (F) a him mi, tih ding um lo mi.
                   (H) a himmi, tangka chiahnak kuang.

safety          (B) (n) လံုျခံဳစိတ္ခ်ရျခင္း။
                   (Z) lung muanna, muanhuaina.
                   (L) himna.
                   (F) limnak, phaannak leh tih ding um lonak.
                   (H) himnak.

said,say       (B) (v) ေျပာသည္။
                   (Z) gen, ci, pau, genkhia.
                   (L) sawi.
                   (F) tong, sim, ti.
                   (H) chim.

sail              (B) (n) ရြက္၊ ေလရဟတ္စက္မွဒလက္မ်ား။ (v) ရြက္လႊင့္သည္။                                (Z) gunkuang puam zaak, huih tha zang a khualzin.
                   (L) lawng a kal, lawng a zin.
                   (F) lawng puan, lawng thawn feh.
                   (H) tilawng puanzar, tilawng in kal.

sale              (B) (n) ေရာင္းခ်ျခင္း။
                   (Z) zuakna.
                   (L) hralhna, bungraw tihtlawm.
                   (F) thil zuar.
                   (H) zuarnak.

salmon         (B) (n) ပင္လယ္ငါးသေလာက္။
                   (Z) ngasa namkhat.
                   (L) sanga lian tak ei chitak.
                   (F) nga phunkhat.
                   (H) nga phunkhat.

salt              (B) (n) ဆား။ ၀မ္းႏႈတ္ေဆး။ (vt) ဆားခ်က္သည္။
                   (Z) ci, sungtholh zaa, cihuan.
                   (L) chi, chia al.
                   (F) cite, ci.
                   (H) cite.

same            (B) (adj) ထပ္တူထပ္မွ်ျဖစ္ေသာ။ အလားတူျဖစ္ေသာ။
                   (Z) kibang, a ngei ngei.
                   (L) thuhmun, inang, a ngai vek.
                   (F) a bang mi a mah thotho, a dang a si lo mi.
                   (H) aa khat mi, an i khat.

sand            (B) (n) သဲ။ သဲေသာင္။
                   (Z) sehnel, piaunel.
                   (L) tiau, tiau vut.
                   (F) vunnel, vutnel, thenel.
                   (H) thetse.

sang,sing,sung       (B) (v) သီခ်င္းဆိုသည္။
                             (Z) lasa.
                             (L) zai, hlasa, zai ang deuhva ri.
                             (F) hlasa.
                             (H) hlasak.

sat,sit           (B) (v) ထိုင္သည္။ အစည္းအေ၀းထိုင္သည္။
                   (Z) tu, kikhawm in tu.
                   (L) thu, rorel pawl, fu, awp.
                   (F) to, to-aw, to kheng perih to.
                   (H) thut.

satellite        (B) (n) ျဂိဳလ္တု။
                   (Z) leitung kimkkot a kikoih bawltawm kha(rocket).
                   (L) thil te zawk, a aia lian heltu, planet a.
                   (F) leilung kim vel iha heerveel mi leilung.
                   (H) hnu zultu.

satisfy          (B) (v) ေက်နပ္အားရသည္။ လိုဘျပည့္သည္။
                   (Z) lungkimsak, lunggulh cingsak.
                   (L) tilungawi, tidai.
                   (F) lung kimter, lungsiter, lungriamter, diriam ter.
                   (H) lungsiter, lungawiter.

Saturday      (B) (n) စေနေန႔။
                   (Z) Sani ni, kigin ni.
                   (L) Inrinai.
                   (F) zarhter ni, Rin ni.
                   (H) Zarhte ni, Rin ni.

save,saved   (B) (v) ကယ္ဆယ္သည္။ ကယ္တင္သည္။
  အကုန္အက်သက္သာေစသည္။
                   (Z) honkhia, gumkhia, a bei phatuam sak.
                   (L) chhandam, chhan him, khawl, vawng him.
                   (F) ruun dam, suah, siatnak thihnak.
                   (H) khamh, khon, dah lo cu, dah lo ahcun.

saw,see,seen          (B) (v) ၾကည့္သည္။ ျမင္သည္။ (n) လႊ။
                   (Z) en, mu, encian,(n)sing aat tem.
                   (L) hmu, awmzehria, en, chhiara.
                   (F) hmu, theithia, zoh, mi ya thlah.
                   (H) hmuh, hluah.

scale            (B) (n) ငါးအေၾကးခြံ။ ဇယားကြက္။ ခ်ိန္ခြင္။ (V) ငါးအေၾကးခြံခြါသည္။                        (Z) ngasa lip, tawi tehna, tehna, agalip hawk khia.
                   (L) sang ha phuh lip, thil phuhlip, thil tehna binei thliah thliah.
                    (F) thil ltahnak kuang, zazu.
                   (H) ngaphaw, tahnak fung, namber khenh thliah mah mi.

scare,scared           (B) (v) ေျခာက္လွန္႔သည္။
                             (Z) phawng, lausak.
                             (L) tihlau, titi, hlauhna.
                             (F) thih, tihter, rit dawn.
                             (H) thih phaih.

scene           (B) (n) တစံုတခုျဖစ္ပြားသည့္ေနရာ။ ရႈေမွ်ာ္ခင္း။
                   (Z) dawh saang, a muhnop mun.
                   (L) thil tihna, thlenna hmun tak.
                   (F) thila cannak hmun, mith muh.
                   (H) dawh ngaiin a langmi hmunram, a caan le thil umtuning.

school         (B) (n) စာသင္ေက်ာင္း။
                   (Z) saang.
                   (L) lehkha zirna hmun, zirna.
                   (F) tlawng, cazirnak hmun, zum dan leruah daan a bang mi mibur.
                   (H) siang inn, ruah nak aa khatmi bu.

science        (B) (n) သိပၸံပညာ။ အတတ္ပညာ။
                   (Z) theihna, sinna.
                   (L) thil lo awm theih dan, in siam chhuah dan.
                   (F) thilhi ziangtina tinacangti zir daa, thil thiam nak.
                   (H) ningcang tein tuaktanmi fimnak le hngalhnak.
                  
scientific      (B) (adj) သိပၸံပညာႏွင့္ဆိုင္ေသာ။
                   (Z) science tawh kisai.
                   (L) science lam thil, science dana dik.
                   (F)
                   (H) science he aa pehtlaimi.

scientist       (B) (n) သိပၸံပညာရွင္။
                   (Z) science lam mipilmah mah.
                   (L) science thiam.
                   (F) thilcan daan zirtu, thilthian.
                   (H) hngalhnak tampi angeimi.

score           (B) (n) တင္ေနသည့္အရာ။ အေၾကြးစာရင္း။ (V) ေရးျခစ္မွတ္သားသည္။                             (Z) a baangna, a kinga na, leei bat; giit in ciamteh.
                   (L) in khelnaa goal vuak luh zat, khuar.
                   (F) hmin sinnak riin, ngah, hmat hngh, hminsin.
          (H) lentecel hnak le i zuamnak i teinak hmak hmuhmii tei, hluh, rin, tialter.

screen                   (B) (n) လိုက္ကာ။ ခန္းဆီး။ ရုပ္ရွင္ပိတ္ကား။
(vt) မျမင္ရေအာင္ဖံုးအုပ္ထားသည္။
                   (Z) dalna puan, zohsian lahna puam, tuaam.
                   (L) puan zar, thir len sinte, hliah, chhihria.
                   (F) thawn ol mi inndannak, mi phentu, zuk hmuhnak puan.
                   (H) phenhnak puanzar, pheh, fingrilh in rilh.

sea              (B) (n) ပင္လယ္။
                   (Z) tuipi.
                   (L) tuifinriat, tuifinriat hming bik nei.
                   (F) tifinriat.
                   (H) rili.

search                   (B) (v) ရွာေဖြသည္။ (n) ရွာေဖြျခင္း။
                   (Z) zong, maai, et theih teng en in zong.
                   (L) zawng, dap, luh, fan
                   (F) hawl ciamco, zoi, dap, kuitthawn dap.
                   (H) kawlnak, kawl.

season         (B) (n) ရာသီ။ (v) အသံုးျပဳရန္သင့္ေတာ္သည္။
                   (Z) khuahun, meh lakah a namtui sakte khah.
                   (L) kum khat a hun then, hman tlak tura sawi zawi.
                   (F) tikcu (fur, thal, thalatang).
                   (H) khua caan, fur, tihang thaw she ti i tamh.

seat             (B) (n) ထိုင္ခံု။ တစံုတခုျပဳလုပ္သည့္ေနရာ။
(vt) ထိုင္သည္။ ခံုမ်ားရွိသည္။
                   (Z) tut na, tut phah, sum tawh a ki lei tutna, tu, munpia.
                   (L) thutna, tut phah.
                   (F) tonak, to hmun.
                   (H) thut nak, thutdan cung i thutnak zawn khi.

second        (B) (n) ဒုတိယလူ။ ဒုတိယေနရာ။ ဒုတိယတန္းစား။ တစ္စကၠန္႔။          (Z) a nihna, niam/hoih lo zaw deuh, set kan1/60 min.
                   (L) pahnihna.
                   (F) seken pakhat, a pahnih nak, secon.
                   (H) pahnihnak, thohkhan, bawmh, seken 60.

secret          (B) (adj) လွ်ိဳ႕၀ွက္ေသာ။ လွ်ိဳ႕၀ွက္ခ်က္။
                   (Z) thusim, thuguuk.
                   (L) a ruk, mi hriat loh.
                   (F) a pawt a hnai, a ti suak.
                   (H) biathli, biathli a simi.

section         (B) (n) အစိပ္အပိုင္း။ ဌာနစိတ္။
                   (Z) a seh, a khen, zum khen neu.
                   (L) then hrang, bung hrang.
                   (F) a then, a zate a si lomi.
                   (H) cheu.

see              (B) pt saw, pp seen ျမင္သည္။ ၾကည့္သည္။
                   (Z) mu, en.
                   (L) hmu, awmze hria, en.
                   (F) hmu, thei thia, zoh, miya thlah.
                   (H) zoh, khua hmuh.

seed            (B) (n) မ်ိဳးေစ့။ အေစ့။ (vt) မ်ိဳးေစ့ၾကဲသည္။ အေစ့ပ်ိဳးသည္။
                   (Z) tangg, khaici tangg, khai ci tuh/vawh.
                   (L) thlai chi.
                   (F) a ci, thilci, thlaici, tefa.
                   (H) thlaici, ci.

seem            (B) (v) ထင္ရသည္။ ျဖစ္ပံုေပၚသည္။ ဟန္ရွိသည္။
                   (Z) sakhaa, tawh kibang, kibang, hileh kilawm, hih tuak sa.
                   (L) lang, a lan danin.
                   (F) a bang, a si vek a bang, a si hmang.
                   (H) a lo.

seldom        (B) (adv) ရံဖန္ရံခါ၊ ျဖစ္ေတာင့္ျဖစ္ခဲ။
                   (Z) ngei khol lo, tawm mahmah, kikhaat.
                   (L) vang, khat.
                   (F) lemlo, ringing lo, veihnih khat lawng a si mi.
                   (H) caan caan tete lawng lawng ah.

select           (B) (vt) ေရြးခ်ယ္သည္။
                   (Z) teel, teng khia.
                   (L) thlang, thian chhuah.
                   (F)
                   (H) thim , hril.

selection      (B) (n) ေရြးခ်ယ္ျခင္း။ ေရြးခ်ယ္ထားသည့္အရာမ်ား။
                   (Z) teelna, teltuan.
                   (L) thlanna, thlan chhuah.
                   (F)
                   (H) thimnak, hrilnak.

sell              (B) (v) ေရာင္းသည္။
                   (Z) zuak, van zuaak.
                   (L) hralh, zuar.
                   (F) zuar, thilzuar.
                   (H) zuar.

send,sent     (B) (n) ေပးပို႔သည္။
                   (Z) van/lai khaak, sawl, pai sak.
                   (L) tir, thawn.
                   (F) kuat, thlah.
                   (H) kalter, kuat.

sense           (B) (n) အာရံု။ ဆံုးျဖတ္ႏိုင္မႈ။ (vt) ခံစားသည္။ နားလည္သေဘာေပါက္သည္။
                   (Z) theih theihna, bil, leei, nak khut tawh thei thei.
                   (L) hriatna, awmzia, ngaih dan nei, ngai.
                   (F) theih theihnak (mit, kut, lei, hna, hnaar ih sin).
                   (H) pum in hngalhnak, sullam, hngalh.

sent             (B) send pt. ေပးပို႔သည္။
                   (Z) send \pt puak, khak, sawl.
                   (L) pt & pp of send.
                   (F) pt & pp of send, kuat, thlah.
                   (H) pt & pp of send kalter, kuat.
                  
sentence      (B) (n) ၀ါက်။ စီရင္ခ်က္။ (vt) စီရင္ခ်က္ခ်သည္။ အျပစ္ဒဏ္ေပးသည္။                      (Z) laigual picing, thukhenna, thukhen, dan pia.
                   (L) hremna thu a rel or sawina, thiam loh chantir.
                   (F) catluan, catlaang, thuthen cat, catluan tuah, cawh.
                   (H) catlang, biakhiahnak, dantat.

separate       (B) (adj) ပိုင္းျခားႏိုင္ေသာ။ သီးျခားျဖစ္ေသာ။
                   (Z) tuam koih, khen, tanggom sak.
                   (L) tihrang, then hrang.
                   (F) then-aw mi, a dang dang, a dang pimi.
                   (H) then khawh a simi, then.

series           (B) (n) အစဥ္အဆက္ျဖစ္ျခင္း။ အတြဲလိုက္ျဖစ္ျခင္း။
                   (Z) a banban a hi, a kopkop ahi.
                   (L) thil indawt chhawng zel.
                   (F) pakhat hnu pakhat a cang mi.
                   (H) a peh lengmang in a ummi thil.

serious         (B) (adj) ေလးနက္ေသာ။ ျပင္းထန္ေသာ။ စိတ္အားထက္သန္ေသာ။                         (Z) na sia, lungsim tak pi tawh, thupi saan.
                   (L) urh sun, titak, tak.
                   (F) a nasa zetmi, a ruah zetmi, a besiami.
                   (H) a fakmi.

serve           (B) (v) တာ၀န္ထမ္းေဆာင္သည္။
                   (Z) kumpi na sem, an kuang lui.
                   (L) thawk, mi thil tih sak.
                   (F) rian, tuan, sak, peek, tuam lawm.
                   (H) rian tuam, a tha, san a tlai.

service         (B) (n) အမႈထမ္းျဖစ္ျခင္း။ အေစခံျခင္း။ အမ်ားျပည္သူႏွင့္ဆိုင္သည့္အလုပ္ဌာန။
                   (Z) na sem hihna, mipi tawh kisai nasepna/mun.
                   (L) rawngbawlna, thawhna, tangkaina nei, inkhawmna.
                    (F) hna, rennak, pathian biaknak, midang hrang tuannak.
                   (H) rian, rincang tein tuah leng mangmi, biaknak pumnak

sets             (B) (n) အစံု။ ၀ါသနာတူလူစု။ ေန၀င္ျခင္း။ (v) ေန၊ လ ၀င္သည္။
                   (Z) a bucing, uukna kibang hon khat, ni/kha tum.
                   (L) tla, liam, siam, dah, thil chi khat a hlawo a awm.
                   (F) khuahkim, teekkim, teekkhat, kaw pkim.
                   (H) chiah, rap chiah, kanghter, luatter, bukhat.

setting          (B) (n) တပ္ဆင္ျခင္း။
                   (Z) thuah/bulhnate.
                   (L) thil ruangam, thil tihbehna, thil ruangam dinna.
                   (F) thil lruh ruang, kim veel, nitlak.
                   (H) kutding hrolh i lungvar an bunhnak a kulhtu khi.

settler          (B) (n) အေျခခ်ေနထိုင္သူ။
                   (Z) mun dang, gam dang khuasa thak mi, tengthak mi.
                   (L) cheng, awmhmun khuar, awm.
                   (F) khaw thar to, umnak rem tha, dai, baang, thurel cat.
                   (H) a va ummi hna, ram thar i khua a va sami hna.

seven           (B) (n) ခုနစ္ခုျဖစ္ေသာ။
                                (Z) sagih (7).
                   (L) pa sarih.(7)
                   (F) pa sarih(7)
                   (H) pa sarih(7).
         
several         (B) (adj) အေတာ္အတန္ျဖစ္ေသာ။ တသီးတျခားျဖစ္ေသာ။
                   (Z) a hoih khop, a tuam tuam, tang guak.
                   (L) eng emaw zat, hrang theuh.
                   (F) pathum hnak ih tam, tam ngaipi.
                   (H) pahnih thum, tampi si lo.

shade           (B) (n) အရိပ္။ အေရာင္အရင့္အႏု။ (v) အလင္းေရာင္တိုက္ရိုက္မထိေအာင္ကာကြယ္သည္။
                   (Z) liim, singteh, mel ciik/peng; khuavak pandal.
                   (L) thing buk hlim, lem ziak a thim deuh lai, hliah.
                   (F) hliap, daih neen ni hlim, thimter deuh, phen.
                   (H) thladem, a zawng a dot in i thlen.

shadow        (B) (n) အရိပ္မည္းေနသည့္ေနရာ။ အေမွာင္ရိပ္။ (v) မဲေမွာင္ေစသည္။ ေနာက္ေယာင္ခံလိုက္သည္။
                   (Z) liim, nakhat peuh liim omna, mialna, mielsak, a nung zui sim.
                   (L) thil hlim, thil thla.
                   (F) phen thlaam, thlaam, thlaam, thlun ringring.
                   (H) thla, thladem, tlawmte hmanh.

shake           (B) (v) တုန္ခါေစသည္။ တုန္လႈပ္သည္။
                   (Z) sing gawp, lok, kilingsak, thutlen in nohset.
                   (L) sawi nghing, thing, khur.
                   (F) hnin, thing, thir.
                   (H) ther, hninh, thin, thing.
                  
shaky           (B) (adj) ပံုမွန္မဟုတ္ေသာ။ အားနည္းေသာ။ စိတ္မခ်ရေသာ။                                  (Z) kip lo, kiliing, kia dek dek, puk dek dek.
                   (L) khur deuh reng or nghing thei, chak lo.
                   (F) fek lo mi, a hniin mi, a thir mi.
                   (H) aa hninmi, a hnin deldul in a ummi.

shall             (B) (v) လိမ့္မည္။
                   (Z) ning, hih ning, bawl ning.
                   (L) hun lo la kal tur, thil tih ngei tur sawina.
                   (F)
                   (H) lai.

shallow        (B) (adj) တိမ္ေသာ။
                   (Z) dai, thuk lo, a tung tham bek.
                   (L) pawn lang.
                   (F) urhsun lo.
                   (H) a puan mi.

shape           (B) (n) ပံုသ႑ာန္၊ အသြင္အျပင္။ (v) သြင္းသည္။
                   (Z) a lim, a om dan lim, deih lim/mel neisak.
                   (L) pian zia, hmel putdan, landan.
                   (F) pian, a hmui hmel.
                   (H) pungsan, pumrua, thitha, in um.

share           (B) (n) ေ၀စု။ (v) ေ၀ငွသည္။ ေ၀စုရသည္။
                   (Z) ki hawm sung pan ih ngah, hawm khia, hawm ngah.
                   (L) chanpual, chan, in tawm tlang, intawm.
                   (F) vo, covo, hlawm ve, then ve, tawmpi.
                   (H) tinvo, covo, tuanvo, hrawm.

sharp           (B) (adj) ထက္ေသာ။ ထင္ရွားေသာ။ ပါးနပ္ေသာ။ လ်င္ျမန္ေသာ။                                     (Z) hiaam, velval, ciik mahmah, navak.
                   (L) hriam, zum, fiah, vintawk, chak, vin.
                   (F) a hnam, zum, a bul lo mi, a virvak mi.
                   (H) a har, a zum, mi a rai khotu bia, a fiangmi.

she              (B) (pron) သူမ။
                   (Z) a mah (numei)
                   (L) hmei chhia sawina, a nu.
                   (F) a mah nu, nunau nu, nu.
                   (H) a mah (nu lawngah hman kawh a si).

sheep           (B) (n) ေျပာင္လက္ျခင္း။ သိုး။
                   (Z) tuu, tuu no.
                   (L) beram.
                   (F) tuu, hmul suapi nei tuu.
                   (H) tuu.

sheet            (B) (n) အိပ္ရာခင္း။
                   (Z) delhphah tuamna puan, lai dal.
                   (L) awng phah, thil phek.
                   (F) tlaap, tleep.
                   (H) tlap, ca tlap.

shelf            (B) (n) နံရံတြင္ကပ္ထားသည့္စင္။ ေက်ာက္တန္း။
                   (Z) van tuam tuam koihna tau, suang dung.
                   (L) chhuar, thil dahna dawh zawl.
                   (F) zuate, thi retnak zau, pharparih tuah mizaute.
                   (H) thil chiahnak hrawl.

shell             (B) (n) ဥ၏အခြံ၊ အခြံ၊ အေျမာက္ဆန္။ (V) အခြံခြါသည္။ အေျမာက္ပစ္သည္။ ခိုလႈံသည္။
(Z) aak tui hawng, a hawng, puan liang khai, a hawng hawk, thaupilawm, bu, beel.
                   (L) cheng kawl kawr, piring kawr, kap.
                   (F) arti, khar khem vek pawlih hawng, a hawng.
                   (H) phaw, hawng, a kawng chung in a mu chuah.

shine            (B) (v) ေတာက္ပသည္။ (n) ေျပာင္လက္ေအာင္တိုက္ခၽြတ္ျခင္း။
                   (Z) taang, a ki leng liang a nawt siang na.
                   (L) eng.
                   (F) a tlaang (ni), a tleu.
                   (H) ceu, tlang, tlang.

ship             (B) (n) သေဘၤာ၊ အာကာသယာဥ္။ (US) ေလယာဥ္ပ်ံ။
(v) သေဘၤာျဖင့္ပို႔သည္။
                   (Z) tembaw, tem baw tawh khual zin.
                   (L) lawng a (thil) thawn, rela (thil) thawn.
                   (F) tangphaw lawng.
                   (H) tilawng, tilawng in thil kuat.

shirt             (B) (n) ရွပ္အက်ႌ။ (SL) စိတ္ထားဆိုးေသာ။  
                   (Z) puan, puan aak, (sl) lungsim siaa.
                   (L) mipa kawr, kamis.
                   (F) kor, mip, a ang ki.
                   (H) angki chungnawh.

shoe            (B) (n) ရွဴးဖိနပ္။
                   (Z) taih khedap.
                   (L) phei khawk.
                   (F) kedan, bun mi ke dan.
                   (H) kedan, rang tin kedan zong.

shoot           (B) (n) အဖူး။ ငွက္ပစ္အဖြဲ႕။
 (v) ေသနတ္(သို႔)ျမားျဖင့္ပစ္သည္။ ရုပ္ရွင္ရိုက္သည္။
                   (Z) a nguum, vasa beng pawl, zohshian kizaih, kaap.
                   (L) inkawh chhuak, totiak, silai, thal.
                   (F) kaap (mei thal, thal, saili ti vek), hung kho.
                   (H) meithal in kah, kalter.

shop            (B) (n) ဆိုင္။ (vi) ေစ်း၀ယ္ရန္ဆိုင္သို႔သြားသည္။
                   (Z) sum buuk, sai, na lei ding sai pai.
                   (L) dawr, thil lei.
                   (F) dawr hmun, thilzuar hmun.
                   (H) chaw dawrnak hmun, thil remhnak hmun.

shore           (B) (n) ကမ္းေျခ။ က်ားကန္ထားသည့္ေဒါက္။ (vt) က်ားကန္ထားသည္။
                   (Z) tuipi geei, a puuk loh nang a nanna; nang.
                   (L) tui pui kam.
                   (F) va kap, ti kap.
                   (H) rilikam, tilikam.

short            (B) (adj) တိုေသာ။ ပုေသာ။
                   (Z) tom, tun tom.
                   (L) tawi, rei lo.
                   (F) a tawi mi, a niam mi, a daih lo mi.
                   (H) a tawimi, a niam mi, a tling lo, a velcah.

shot,shoot   (B) (n) ပစ္ျခင္း။ ပစ္ခတ္ျခင္း။ စရိတ္။ က်ည္ဆန္။ အကြာအေ၀း။                              (Z) kapna, lamsaap, thautang, a phaak tan.
                   (L) silai kah (ri).
                   (F) meithal puak, meithalaw.
                   (H) meithal in kahnak, sichunh, meithal kah peuh.

should         (B) (aux v) သင့္သည္။  shall pt.
                   (Z) hih ding hoih, hih leh deih sak/kilawmsa.
                   (L) thil tih ngei tur sawina.
                   (F)
                   (H) lai, kha, a sitikah, awk asi.

shoulder      (B) (n) ပခံုး။ ပခံုးသား။
                   (Z) liang ko, liang ko ah pua.
                   (L) koki, dar, kokia pu, kokia nek.
                   (F) liang.
                   (H) liang, liang in put.

shout           (B) (v) ဟစ္ေအာ္သည္။ ေအာ္သည္။
                   (Z) awng, kiko.
                   (L) ring taka au ri, ring taka au.
                   (F) au, kio raak.
                   (H) au.

show,shown           (B) (n) ျပသျခင္း၊ ျပသထားသည့္အရာမ်ား။ အသြင္အျပင္။                                       (Z) lahna, a ki lak nate.
                             (L) cinema chhuahna, thil entirna, tar lanna.
                             (F) hmuh mi, zapi hmuh dingih tar langmi.
                             (H) hmuhsak nak, langhter nak.

show           (B) (v)ျပသသည္။ သိသာသည္။ ျမင္သာသည္။  
                   (Z) lak, mite muh ding lakkhia.
                   (L) hmuhtir, entir, lantir.
                   (F) hmuh, langter, pho, lam hmuh.
                   (H) hmuhsak, lanhter, pek, kut thlir in.

shut             (B) (v) ပိတ္သည္။ အ၀င္မခံဘဲထားသည္။
                   (Z) khaak, kong khaak.
                   (L) khar, chhin, hliah.
                   (F) khaar, phit.
                   (H) khar, chinh, donh, khar kanh, khumh, phit.

sick             (B) (adj) ေနမေကာင္းေသာ။
                   (Z) dam lo, cina.
                   (L) luak chhuak, dam lo.
                   (F) dam lo mi, der thawmmi.
                   (H) a zawm a zawmmi, ngandam lomi.

side             (B) (n) အနား၊ ေဘး၊ မ်က္ႏွာျပင္တခု။
                (Z) pang, hilam, tualam, maitang khat.
                   (L) sir, pang; tan.
                   (F) kam, lam, a siir, a hmai, tanpi, tang.
                   (H) sir, cahmai, puan hmai, lei, chunglei, lenglei.

sight            (B) (n) ျမင္ႏိုင္စြမ္း၊ ျမင္ျခင္း။ ျမင္ႏိုင္သည့္အတိုင္းအတာ။
(v) ျမင္ေတြ႔သည္။
                   (Z) muh theihna, muhna, muh theihtan, ngiim, muituum.
                   (L) hmuhna, thil thlir dan, ngaihdan, hmuh tlak.
                   (F) hnuh theinak, khaw hmuh nak.
                   (H) hmuh khawhnak, hmuhnak, hmuhning.

sightly          (B) (adj) မ်က္စိပသာဒျဖစ္ေသာ။
                   (Z) muhnop huai.
                   (L) hmuh nuam, hmuh hahdam.
                   (F)
                   (H) zoh nuam, zoh dawh.

sign             (B) (v) ထိုးျမဲလက္မွတ္ေရးထိုးသည္။
                   (Z) lim, min thuh, suai kai.
                   (L) ziak, a ni ngei tih entir nan, zaizira sawi, hrilh.
                   (F) hmin sinnak, langternak, hmin thut.
                   (H) hmelchunhnak, min thut.

signal           (B) (n) အခ်က္ျပျခင္း။ အခ်က္ေပးျခင္း။ (v) အခ်က္ေပးသည္။
                   (Z) lim lak a theihsakna; theisak.
                   (L) ropui, chungchuang.
                   (F) hmin sinnak thawn-ih thukuatnak.
                   (H) hmuhsaknak, hmanlek, kut in thil pakhat khat in maw hmuhsak.

silence         (B) (n) တိတ္ဆိတ္ျခင္း။ (vt) တိတ္ဆိတ္ေစသည္။
                   (Z) daihna; daisak.
                   (L) ngawihna, reh thiapna, ting awi.
                   (F) dai zir ziar lethawthang lo-ih umnak, dai khupkhi.
                   (H) hnachet lo in um, daihter.

silent            (B) (adj) တိတ္ဆိတ္ေသာ။ ေရငံုႏႈတ္ပိတ္ေနေသာ။
                   (Z) daai, pau lo, om hiithiat.
                   (L) reh, ngawi.
                   (F) a daiziar mi, thawthang lo-ih umnak.
                   (H) dai tein a ummi, hnachet loin a ummi.

silk              (B) (n) ပိုး၊ ပိုးထည္။
                   (Z) naai, naipuan, naai khau.
                   (L) maimaw puan.
                   (F) pu puan.
                   (H) pu.

silly             (B) (adj) ရူးႏွမ္းေသာ။ မိုက္မဲေသာ။ (n) ရူးႏွမ္းႏွမ္းအူေၾကာင္ေၾကာင္။
                   (Z) haivai, hai huai, haivaina.
                   (L) nem, tle or eng, nal relh, silk ang.
                   (F) mi aa vek a si mi.
                   (H) pu bantuk.

silver           (B) (n) ေငြ၊ ေငြေရာင္။
                   (Z) ngun, sum siik, ngun mel.
                   (L) tangka ruaa luan, tangkarua anga tle or var.
                   (F) ngun, tangka tuahnak ngun.
                   (H) ngun.

similar          (B) (adj) အလားတူျဖစ္ေသာ။
                   (Z) kisuun mahmah, ki bang phial, kiva laak.
                   (L) ang, thuh mun.
                   (F) a bang-aw mi, a kaih-aw mi.
                   (H) aa lomi, an i lo.

simple          (B) (adj) ရိုးရိုးရွင္းရွင္းျဖစ္ေသာ။ အျပစ္ကင္းေသာ။
                   (Z) a hi bang bang, mawh nei lo.
                   (L) mawl, hnawk lo.
                   (F) a ol mi, a har lo mi, a menmen mi, a hnok lo mi.
                   (H) hngalh a fawimi, sawh sawh.

simpleton     (B) (n) လူႏံုလူအ။
                   (Z) mikhem baih, pihvang lo.
                   (L) mimawl, bum awl.
                   (F) mi aa, bum ol.
                   (H) mihrut, khuatemi.

simply         (B) (adj) ရိုးရိုးရွင္းရွင္း၊ မွ်သာ။ သက္သက္။
                   (Z) baih tak in, oltak in.
                   (L) timawl, hriat awla siam.
                   (F) olter, theih ol-ih-tnah.
                   (H) menmen.

since            (B) (adv) ကတည္းက။ (conj) ျပီးေနာက္၊ ရကား။
                   (Z) a kipan, tua nung sang, tua zawh tu dong.
                   (L) chumi kha mi achin, a tang in, a vang in.
                   (F) ruang ah, hrangah, ih thawk in a tu tiang.
                   (H) cu ri thawk in, kha caan le a tu karlakah.

sing,            (B) pt (sang),pp(sung) သီခ်င္းဆိုသည္။
                   (Z) lasa.
                   (L) zai, hlasa.
                   (F) hlasak.
                   (H) hlasak, tisa a tlawh tik i vi ti i a onh khi.

single           (B) (adj) တခုတည္း။ တဦးတည္းျဖစ္ေသာ။ အိမ္ေထာင္မရွိေသာ။                                       (Z) khat, zi/pasal nei naili.
                   (L) mal, pakhat chauh, nupui pasal la neilo.
                   (F)
                   (H) pakhat, va ngei lo nupi thit loin mah lawng i a ummi.

sink             (B) (v) နစ္ျမဳပ္သည္။ ျမဳပ္၀င္သည္။
                   (Z) tumsak, tum suk.
                   (L) pil, tla niam.
                   (F) pil, tisung ih pil a pil.
                   (H) pil, tichung i pil, pilter.

sir                (B) (n) ခင္ဗ်ား။ ရိုေသမႈျဖင့္ေခၚသည့္စကားအသံုးအႏႈန္း။
                   (Z) sia aw, zah tak natawk sap kammal.
                   (L) “ka pu”, tihna tawng kam, mi huai sen.
                   (F) mi upa kawhnak, bawipa tihnak.
                   (H) hmaizahnak in biak chawnhnak, Bawipa.

sister           (B) (n) အစ္မ၊ ညီမ၊ သီလရွင္။
                   (Z) sang gam nu mei(u nu,nau nu), nungaaksiangtho.
                   (L) farnu, damdawi in a nurse senior.
                   (F) farnu.
                   (H) far, nu zong nih a u/nau nu.

sit,sat           (B) (v) ထိုင္သည္။ အစည္းအေ၀းထိုင္သည္။
                   (Z) tu, kikupna ah tu.
                   (L) thu, rorel pawl, fu, awp.
                   (F) to, to-aw, tokheng parih to.
                   (H) thut, fut, tlumh.
         
sitting          (B) (n) အစည္းအေ၀းထိုင္ျခင္း။
                   (Z) kikupna ah tutna.
                   (L) tutna.
                   (F)
                   (G) thut.

situation       (B) (n) တည္ရွိျခင္း။ တည္ေနရာ။ အလုပ္အကိုင္ရာထူး။
                   (Z) omna, mun, nasep zaa.
                   (L) awmna, inngahna, hna, dinhmun.
                   (F) umnak (khua le ram), thil lum dan.
                   (H) umnak hmun, rian, umtuning.

six               (B) (adj) ေျခာက္ခုျဖစ္ေသာ။ (n) ေျခာက္ခု။
                   (Z) guk (6)
                   (L) paruk (6)
                   (F) paruk (6)
                   (H) paruk (6)

size              (B) (n) အရြယ္အစား။ (vt) အကဲခတ္သည္။
                   (Z) cia, pha cia, en ciik.
                   (L) len zawng, lenzia.
                   (F) a tuum le a seen, a tuum le a fate.
                   (H) hmetngan, kaw, thil bangmi.

skill             (B) (n) ကၽြမ္းက်င္မႈ၊ ကၽြမ္းက်င္ျခင္း။
                   (Z) siamna, na khat peuh baw theih hih theihna.
                   (L) thiam taka thil tih theihna, thiam riauna.
                   (F) thiam theinak, theih nak, tuah thaihnak, thiam zet nak.
                   (H) zung thiamnak.
         
skin             (B) (n) အေရျပား။ တိရစၧာန္သားေရ။ အသီး၏အခြံ။
                   (Z) vun, savun, singgah hawng.
                   (L) vun, pawnlang, thuk lo.
                   (F) vun, taksa vun.
                   (H) cuar, phaw, hawng.

sky              (B) (n) မိုးေကာင္းကင္။
                   (Z) van.
                   (L) van, van boruak zautak.
                   (F) vaan, vaan tlun, boruak.
                   (H) van.

slab             (B) (n) အျပား။ ကတ္ထူ။
                   (Z) siment tawh ki bawl sual peek, a peek peek nate.
                   (L) lung, cement phek chhah leh hlai deuh tak.
                   (F) pheeng, lungtlap, lungpheeng tivek.
                   (H) lungpher.

slave            (B) (n) ေက်းကၽြန္။
                   (Z) sal, sila.
                   (L) sal, bawih.
                   (F) sal, raarih kaih mi sal.
                   (H) sal.

sleep,slept    (B) (n) အိပ္စက္ျခင္း။ အိပ္ခ်ိန္။ (v) အိပ္စက္သည္။
                   (Z) ih mutna, ihmut hun, ih muu.
                   (L) muthihna, muthilh chhung, mu.
                   (F) it, it that.
                   (H) ih, a a hngilh bantukin um.

slide            (B) (n) ေလွ်ာ့ခ်ျခင္း။ ေလွ်ာစီးျခင္း။ ေျမျပိဳျခင္း။လ်င္ျမန္စြာေရြ႕လ်ားသည္။
                   (Z) tolhna, taalna, mincim, tolh, ki tholh zeu zeu.
                   (L) tlengna, tawlhpahrit, milem.
                   (F) tolh, min.
                   (H) thawn, nal ngaiin i thawn, dak tiah sanh.

slight           (B) (adj) ၾကံဳလွီေသာ။ ေသးသြယ္ေသာ။ အေရးမၾကီးေသာ။
                   (Z) gawng, zeen, ginalo, cih tham lo.
                   (L) derdep, ria, nep te.
                   (F) a diimte, a fate mi, a thupi lo mi.
                   (H) a thiami, a ngan lomi, zeirel lo.

slightly         (B) (adv) ေသးသြယ္စြာ။ (vt) မထီေလးစားျပဳမူသည္။
                   (Z) pan, zeen takin, thusin lo, zahpih.
                   (L) der dep takin, deuh hlek.
                   (F)
                   (H) tlawm tein, din tein.

slip,slipped  (B) (n) ေျခလွမ္းမ်ား။ (v) ဟန္ခ်က္မထိန္းႏိုင္ဘဲ လဲက်သည္။ ဂရုမစိုက္ဘဲလုပ္သျဖင့္ မွားသည့္အမွား။
                   (Z) kitawtah, kipai, thudon loh man a khialhna.
                   (L) fimkhur loh vanga tihsual palh, tawlh thlu, tawlh.
                   (F) sunghruk hnipuan, naal, bah, pelh.
                   (H) anal, phawi, nal i rilh, a thli tein kal.

slope           (B) (n) အေလွ်ာ၊ အေစာင္း။ ဆင္ေျခေလွ်ာ။ (v) နိမ့္ဆင္းသြားသည္။
                   (Z) keen, khan, keendan, niam suk.
                   (L) awihtlan, awih thla.
                   (F) mual le tlang hrep.
                   (H)

slow            (B) (adj) ေႏွးေကြးေသာ။ ျဖည္းညႇင္းေသာ။
(Z) zekaai, dam tet hiat hiat.
(L) muang, zawi, chak lo.
(F) khul fung mi, a nuar mi.
(H) duhsah, khul nuarmi.

slowly          (B) (adv) ေႏွးေကြးစြာ။
                   (Z) dam tak in, ziakaitak in.
                   (L) muang, muang tak in.
                   (F)
                   (H)

small            (B) (adj) ေသးငယ္ေသာ။ အေသးအဖြဲျဖစ္ေသာ။
                   (Z) neu, tawmcik, themneng.
                   (L) te.
                   (F) piang vurvi mi, a thiam mi, lungfim mi.
                   (H) a hmemi.

smell,smelt   (B) (n) အနံ႔။ (V) အနံ႔ခံသည္။ သတင္းစံုစမ္းသည္။
                   (Z) nam, gimnam, a nam za, thukan.
                   (L) rim, (rim) hria, hnim, rim nam.
                   (F) rim, a rim, thilrim, a nam, hnim.
                   (H) rim, rim hnimh.

smile            (B) (n) ျပံဳးျခင္း။ အျပံဳး။ (V) ျပံဳးသည္။
                   (Z) nuih maina, maitaina; nuih mai-in nuihsan.
                   (L) nui, nui hmel, nui, ri lova nui.
                   (F) hmaipan, lunghmuinak, hni siam si.
                   (H) mirh.

smoke         (B) (n) မီးခိုး။ (V) မီးခိုးထြက္သည္။ ေဆးလိပ္ေသာက္သည္။                                     (Z) meikhu, mei khu suaksak, zatep.
                   (L) mei khu, meizu:
                   (F) khu, kuak fawp.
                   (H) meikhu.

smooth        (B) (adj) ေခ်ာမြတ္ေသာ၊ အသံခ်ိဳေသာ။ (v) ေခ်ာမြတ္သည္။ ယဥ္ေက်းသိမ္ေမြ႕ေသာ။
                   (Z) naal mai ping peng zool kolh kiuh keuh, aw khum aw zool.
                   (L) man, nal, nuam leh tluang, sawi hlawk hlawk lo.
                   (F) a naal mi, ahraap lo mi, thlalanng vek ih naal.
                   (H) a nalmi, dawntu a ngei lo mi, nalter, a kormi kha milter.

snake           (B) (n) ေျမြ။
                   (Z) guul.
                   (L) rul.
                   (F) ruul.
                   (H) rul.

snow           (B) (n) ႏွင္း။ ႏွင္းခဲ။ (V) ႏွင္းက်သည္။ ႏွင္းခဲျဖင့္ေပါက္သည္။                                   (Z) vuuk, vuukkhal, vuuk kia, vuuk tawh kideng.
                   (L) vur, vurtla, lo thleng nasa.
                   (F) vur, vur tlak.
                   (H) hawhra.

so                (B) (adv) ထိုမွ်ေလာက္၊ ဤသို႔ျဖင့္။(conj) ဤအေၾကာင္းေၾကာင့္၊ ထို႔ေၾကာင့္။
                   (Z) tua a hih man in, tua ciang, hih thu hang in.
                   (L) chu vang in, nasa, hle, chutiang.
                   (F) cuti-in, cuih ruang ah.
                   (H) cu bantukin, ngaingai, hring hran.

soap            (B) (n) ဆပ္ျပာ။ soap-suds ဆပ္ျပာမႈန္႕။ (vt) ဆပ္ျပာတိုက္သည္။ ေျမႇာက္ပင့္သည္။
                   (Z) sappiang, sabun, sappiang nuh in nawt, phat.
                   (L) sahbawn, sahbawn a chulh or nawt.
                   (F) satpia, sahbuan, betsal mi.
                   (H) chatpiat.

social           (B) (adj) အုပ္စုႏွင့္ေနေသာ။ အသင္းအဖြဲ႕ႏွင့္ဆိုင္ေသာ။
                   (Z) kipawl, kithuah, kipawl na vai.
                   (L) a huhova awm, huho, mupui vangtlang.
                   (F)
                   (H) hawi he aa kom khomi.

society         (B) (n) အသင္းအဖြဲ႕။
                   (Z) pau/gam tat/ngeina kibang kipawl khamna.
                   (L) mipui vantlang, inpawl hona.
                   (F) pawl duh mi, mipawl duh mi, mipa pawl thiam mi.
                   (H) mi bu.

soft             (B) (adj) ဖိ၍ပံုသြင္းရလြယ္ကူေသာ။(ရာသီဥတု)မွ်တေသာ။ စာနာေသာ။ မ်က္ႏွာျပင္ေခ်ာမြတ္ေသာ။ ႏူးညံ့ေသာ။
                   (Z) nip, neel, aw neem, dau, khuahun nop, heh pih.
                   (L) nem, dup, no, hnip, nuam riai.
                   (F) a nem mi, a hak lo mi.
                   (H) a nem mi.

soil              (B) (n) အေပၚယံေျမဆီလႊာ။(v) ညစ္ပတ္ေစသည္။
                   (Z) lei, leitangh; buansak.
                   (L) lei, tibawlhhlawh, bawlhhlawh.
                   (F) lei, hrampi le thing khohnak leilung, lei ram, lei dawm.
                   (H) vaw lei, hnawmhter, thurter.

solar            (B) (adj) ေနႏွင့္ဆိုင္ေသာ။
                   (Z) ni tawh kisai.
                   (L) ni.
                   (F) ni thawn a pehper-awmi.
                   (H) ni he aa pehtlaimi.

sold,sell       (B) (n) ေရာင္းသည္။
                   (Z) zuak.
                   (L) hrelh, zuar.
                   (F) zuar, thilzuar.
                   (H) zuar.

soldier         (B) (n) စစ္သည္ေတာ္။ (v) စစ္သည္ေတာ္အျဖစ္အမႈထမ္းသည္။
                   (Z) galkap, kumpi galkap, kumpi galkap sem.
                   (L) sipai, sipai naran.
                   (F) raal kap.
                   (H) ralkap.

solid            (B) (adj) အတံုးအခဲမ်ားျဖစ္ေသာ။ ေလးလံေသာ။ (n) အတံုးအခဲ။
                   (Z) a khal, a baak, a bek.
                   (L) sakhal, khal, sakhat, inpum khatna.
                   (F) a khal mi, a sung a kawlawng lo mi, tangrual mi.
                   (H) a khal mi, ti a si lo mi.

solution       (B) (n) အေျဖ၊ ေျဖရွင္းခ်က္၊ ေဖ်ာ္ရည္။
                   (Z) buaina siansakna, tui suakna, tui khuup.
                   (L) tih rehna, thil tihtui ralna, chiah ralna.
                   (F) thilhar tuatnak, a phi suahternak.
                   (H) a phi chuak hmuh khawhnak, a sullam fianternak.

solve           (B) (vt) ပုစၧာတခုကိုအေျဖေတြ႕သည္။
                   (Z) hilh cian, buaina siangsak, siansuah.
                   (L) harsatna tikiang, thil harsa tidik.
                   (F) thilhar tuat, thilhar tuah suak.
                   (H) fianter, a phi chuak humh khawh.

some           (B) (pron) အေတာ္အတန္။ (adj) အခ်ိဳ႕ေသာ။
                   (Z) pawl khat, hon khat.
                   (L) tlem a zawng, eng emaw zat.
                   (F) hrawng, thenkhat, pahnih khat.
                   (H) tlawng pal, a cheu cu, tluk, hrawng.

somebody   (B) (pron) တစံုတေယာက္။
                   (Z) kua hiam khat.
                   (L) mi, tuemaw.
                   (F) mi pa khat khat.
                   (H) aho nih dik.

somehow     (B) (pron) တနည္းနည္းျဖင့္။
                   (Z) a dare dan khat.
                   (L) engemaw ti in, engtin emaw.
                   (F) ziang ti talin.
                   (H) zei maw ti in.

someone      (B) (pron) တစံုတခု။ တစံုတေယာက္။
                   (Z) bang khat.
                   (L)    
                   (F)
                   (H) a ho nih dik.

something    (B) (pron) တစံုတရာ။ တစံုတခု။
                   (Z) naa khat.
                   (L) thil enge maw, dinh mun, nihna nei.
                   (F) ziang maw, thilpa khat khat.
                   (H) thil zeimaw.

sometime     (B) (adv)
တခါတေလ၊ ယခင္က။
                   (Z) khat vei lai, khat vei vei.
                   (L) engemaw laiin.
                   (F) vei khat khat ah, caan khat khat-ah, veikhat lai-ih.
                   (H) zeimaw tikah.

somewhere  (B) (adv) တေနရာရာ။
                   (Z) koi mapeuh, koi lai pepeuh.
                   (L) khawiah emaw.
                   (F) hmun khat khat ah.
                   (H) khua zei maw ah.

son              (B) (n) သား။  son-in-law (n) သားမက္။
                   (Z) tapa, son-in-law=makpa.
                   (L) fapa, son-in-law=makpa.
                   (F) fapa.
                   (H) fapa, ram chungmi.

song            (B) (n) သီခ်င္း။
                   (Z) la, a kisala.
                   (L) hla.
                   (F) hla, zaihla.
                   (H) hla.

soon            (B) (adv) မၾကာခင္။ မၾကာမီ။
                   (Z) a sawt lo in, hih pah.
                   (L) thuai, rei li teah.
                   (F) a reihlan.
                   (H) zau.

sort             (B) (n) အမ်ိဳး၊ အတန္းအစား။ (v) အမ်ိဳးအစားလိုက္ခြဲသည္။ အမ်ားကိုခြဲေ၀သည့္၀န္ထမ္း။
          (Z) nam kibang, a nam nam a kipan; teng khia; a kibangteng koih khawm.
                   (L) pawl, chi, thil tih khat, pawiti, khawngaih takin.
                   (F) a phun, a pawl(cuih phun tivek), a phun khat mihril khawm.
                   (H) phun; thim.

sound          (B) (adj) က်န္းမာေသာ။ အေျခအေနေကာင္းမြန္ေသာ။ ကၽြန္းက်င္ေသာ။ (n) အသံ။ (v) အသံထြက္ေစသည္။
                   (Z) hoih, dam, siam; awging, ging sak.
                   (L) hrisel, imngahna tlak, thei, fim khur, nghet, tui.
                   (F) tunghmun, aw, thawngvang, awm-au.
                   (H) a dammi; thawng; tia thuh le a puanh tah.

source         (B) (n) တစံုတခုစတင္ျဖစ္ပြားရာေနရာ။
                   (Z) a kipatna bul, an aak, tui naak, phungpi.
                   (L) lui hnar, thil lo chhuahna.
                   (F) a thoknak, a hram, a dawhhna.
                   (H) hram, tiva hna, cerh.

south           (B) (n) ေတာင္ဘက္အရပ္။ ေတာင္ဘက္အရပ္မွျဖစ္ေသာ။ ေတာင္ဘက္တြင္ေနထိုင္ေသာ။
                   (Z) khang lam, leitawlam.
                   (L) chhim.
                   (F) thlang (sakih ralknat).
                   (H) thlang lei.

southern      (B) (adj) ေတာင္ဘက္အရပ္၌ရွိေသာ။
                   (Z) leitaw lampang, khang lam pang.
                   (L) chhim, chhim lam.
                   (F) thlang lam.
                   (H) thlanng lei a simi.

space           (B) (n) အာကာသ။ ေနရာ။ အခ်ိန္အတိုင္းအတာ။(vt) ေနရာျခားသည္။
                   (Z) mun, mun awng; mun ki hal sak.
                   (L) hmun, hmun awl, thil in kar awl, hun chhung.
                   (F) hmun lawng, tlolak, hmun.
                   (H) hmun, a lawngmi hmun, a hlat a naih.

speak           (B) (v) ေျပာဆိုသည္။
                   (Z) pau, thugen, genkhia.
                   (L) tawng, bia, thu sawi.
                   (F) tong,  thusim.
                   (H) holh, chim.

special         (B) (adj) အထူးအျခားျဖစ္ေသာ။
                   (Z) tuam deuh, a hoih deuh, a tuam vilvel.
                   (L) bik, thil bik.
                   (F) lamdang, a cuang mi, a cemi, a hleice mi.
                   (H) a khunhlei a simi, sapesial.

species        (B) (n) အမ်ိဳးအစား။
                   (Z) nam tuam, cituam, tuamna.
                   (L) pawlho inan tlanna neite.
                   (F) rams, thingkung pawl phun, thil phun.
                   (H) phun.

specific        (B) (adj) အတိအက်ျဖစ္ေသာ။ (n) ေဆး၀ါး၊ တခုတည္းကိုသာရည္ညႊန္းေသာ။
                   (Z) a tuam vilvel, kician sitsetm, cihnop khat kawk, zatui.
                   (L) chiah chiah, thil enge maw bik.
                   (F) a si teu mi, a si cekci mi.
                   (H) cu sette kha sette timi, mah bing ta/ca a simi.

speech         (B) (n) စကားေျပာျခင္း။ မိန္႔ခြန္းေျပာၾကားခ်က္။
                   (Z) kam pauna, thugenna.
                   (L) tawng, thu sawi, thusawina.
                   (F) tongkam, mipi hmai-ih thusimnak.
                   (H) zapi hmai i biachimmi, holh.

speed          (B) (vt) ျမန္ေစသည္။ လ်င္ျမန္ေအာင္လုပ္သည္။ အလ်င္အျမန္သြားေစသည္။
                   (Z) hatsak, man langsak, pai sak mang meng.
                   (L) chak zawng.
                   (F) khul (a fung, a rang).
                   (H) khul rang in tlik, zei tluk rang in dah a kal/a tlik tinak.

spell            (B) (vt) စာလံုးေပါင္းသည္။ ေစ့ေစ့စဥ္းစားသည္။
                   (Z) mal gawm, khimna.
                   (L) lehkha hawrawp malmal sawina chhiar.
                   (F) molhter, ai-zelh, cafang kom ngan.
                   (H) cafang tial, cafang komh, chuahter.

spend,spent (B) (v) သံုးစြဲသည္။
                   (Z) zangh, hun/sum zangh.
                   (L) hmang, khawhral.
                   (F) hmang(tanga, thil, caan, tivek hmang).
                   (H) tangka hman, caan hman.

spider          (B) (n) ပင့္ကူ။ လက္တံရွည္ပါေသာ ဒယ္အိုး။
                   (Z) maimom, mompi, letna sau nei sik bel.
                   (L) maimom.
                   (F) maimom.
                   (H) sawmpalak, maimomh.

spin             (B) (vt) ခ်ည္ငင္သည္၊ ဗိုင္းငင္သည္။
                   (Z) khau heek, mui pei, nawh taina.
                   (L) (la) kai, hmui.
                   (F) thluur, pat thluur, her vurvo, kher.
                   (H) la an thlur khi, la zelh, khulrang tein imamak izitnak.

spirit            (B) (n) စိတ္ဓါတ္၊ ၀ိညာဥ္၊ အရက္ပ်ံ။ /
                   (Z) lungsim, khaa, zuciilakauang thei.
                   (L) thlarau, mihring chhung nung, rilru awm dan, zu.
                   (F) thinlung, thlarau, a alh thei mi zu cak bik.
                   (H) lungthin, thlarau, zureu.

spite            (B) (n) ရန္ျငိဳး။ ရန္ျငိဳးထားျခင္း။
                   (Z) simmawhna,  neusakna, gal bawlna.
                   (L) tihuat duhna, tumma thalo, sawiselna.
                   (F) thinlung thalo, mi sitsuah duhnak, huatnak, natter.
                   (H) mi cung i that lonak tuah duhnak lungthin, lungcung i uamnak.

split             (B) (v) ခြဲသည္။ ျခမ္းသည္။ (n) ပိုင္းျဖတ္ျခင္း။
                   (Z) khen, phel khap, khen khapna.
                   (L) keh phel, inphel, khehna, phelna.
                   (F) phel khuai, phel
                   (H) cheu, ceh, cheunak.

spoken speak, spoke       (B) (v) စကားေျပာသည္။
                                      (Z) pau, thugeen, geenkhia.
                                       (L) tawng, bia, thusawi.
                                      (F) leeng fung, leeng ke tang.
                                      (H) chim.
         
sport           (B) (n) ေျဖေဖ်ာ္ရာ၊ အားကစား။
                   (Z) kimawlna.
                   (L) nuihza fiamthu, intih siakna, chaih in fiam.
                   (F) lehnak, leh zuam-awknak.
                   (H) lentecelhnak, lente i celh.

spread         (B) (v) ျပန္႔ၾကဲသည္။ ျပန္႔ႏွံ႕ေစသည္။
                   (Z) zalh khia, theh zaaksak, kizeel sak.
                   (L) pharh, puan, chulh, hmawih, tidarh, hun awh.
                   (F) pharh, phah, zaiter, dorhter.
                   (H) samh, phah, nalh, karhter.

spring          (B) (n) ခုန္ျခင္း။ စမ္းေခ်ာင္း။ ေႏြဦးေပါက္။ စပရင္။
(V) ရုတ္တရက္ထခုန္သည္။ လႈပ္ရွားသည္။ ေပၚထြက္သည္။
                   (Z) dianna, cik, lui, khualkhal kipat, spring; diang piang khie.
                   (L)  zuanna, tuihnar, thil fan thei tawm leh thei.
                   (F) cerh, sih, li (mei,thal li); pawt loh li, hring, suak, dawp khir.
(H) i koih khawhnak thazang a nei mi thil, khuasik a lawh i thal a hung chuahka.

square         (B) (n) စတုရန္း၊ ေလးေထာင့္ပံုရွိသည့္အရာ။ ႏွစ္ထပ္ကိန္း။
                   (Z) dung vai, kiu linei, a zah zah.
                    (L) thil kil linei, a sir in chen vek, number mah leh mah in puntir.
                   (F) a saulam le a kaulam a bang-aw mi killi nei thil.
                   (H) kil li ngei a simi thil, tungvang palh a simi thil.

st.(saint)      (B) (n) saint သူေတာ္ေကာင္း၊ သူေတာ္ျမတ္ စာလံုး၏အတိုေကာက္။
                   (Z) misiang tho cih na tom gelh.
                   (L) mi thiang hlim.
                   (F) mi thiang hlim, mi thiang hlim ti-ih ret mi.
                   (H) mithiang.

stage            (B) (n) ဇာတ္ခံု။ စင္ျမင့္။ (vt) စင္တင္ေပးသည္။
                   (Z) tau dawh saang, pawi lahna, tau tung koih.
                   (L) chang, lemchanna chhuah.
                   (F) hmun saang, zial saangdeuh, saangdeuh-ih don mi.
                   (H) sang deuh in hun donhmi tuang; zapi nih hmuh dingin tuah.

stair             (B) (n) ေလွကားထစ္။
                   (Z) koh lei.
                   (L) in chhawng hnuai leh chung inkal phawhna kailawn.
                   (F) kai lawn ke pal.
                   (H) hnawn nih a she khawh lomi.

stand           (B) (n) ၾကံ့ၾကံ့ခံျခင္း။ ေနရာယူထားျခင္း။ (v) တည္ရွိသည္။ ေထာင္ထားသည္။ စရိတ္က်ခံသည္။ မတ္တပ္ရပ္ႏိုင္သည္။
                   (Z) nang, do, din mun la, ding, om, tung, vaak, zuluup.
                   (L) dinna, tih zui lohna, dodal tur, thil dahna.
                   (F) thil dotu, thil ret nak ke.
                   (H) tannak dir hmun, dirnak hmun, dir, a tung in chiah.

standard      (B) (n) အလံ၊ အတန္း။ အဆင့္အတန္း။
                   (Z) a laan, ciangtanna ciang, tehna, hih tan.
                   (L) thil sei zawng, rih zawng, tehna nghet.
                   (F) hminsinnak puan zar, thiltahnak, tahfung.
                   (H) alan, catang.

star              (B) (n) ၾကယ္၊ ၾကယ္ေရာင္။ (adj) ၾကယ္ေရာင္ေတာက္ပေသာ။
(v) ၾကယ္မ်ားႏွင့္တန္ဆာဆင္ထားသည္။ သရုပ္ေဆာင္သည္။
                   (Z) a ak si, aaksi taang, aakisi tawh zeem, kineih.
                   (L) arsithlawk.
                   (F) arsi, arsi zuk, hlasak le lem cawn lamih mi hminthang zet.
                   (H) arfi.

stared , stare           (B) (v) စိုက္ၾကည့္သည္။ မ်က္လံုးမ်ားျပဴးၾကည့္သည္။                                                        (Z) salgega, mitgau liang in en.
                             (L) ding taka en, zautaka meng vak.
                             F) zoh ringring,  mit thep lo-ih zoh keokeo.
                             (H) mit fakpi i au i zoh peng.

start             (B) (n) စတင္ျပဳလုပ္ျခင္း။ အစ။ (v) စတင္သည္။ စတင္ျပဳလုပ္သည္။
                   (Z) pan, ki pan, a ki patna.
                   (L) kal chhuak, tan, titan.
                   (F) thilthoknak, a thoknak.
                   (H) thawknak; thok, thawh, keu.

state            (B) (n) အေျခအေန။ ႏိုင္ငံေတာ္။ (v) ထုတ္ေဖၚေျပာဆိုသည္။                                   (Z) dinmun, gam, gamke, genkhie, pulaak.
                   (L) thil nihdan, ram, sawrkar, ropuina, fiah tak a sawi.
                   (F) sim, rel tha; um tu zia, rampi, pi-ne.
                   (H) umtuning, cozah pakhat ukimi ram cung.

statement     (B) (n) ထုတ္ေဖၚေျပာၾကားျခင္း။ ေဖၚျပခ်က္။ အစီရင္ခံခ်က္စာ။                               (Z) genkhiat na, pulaakna, theihsak na.
                   (L) fiah taka sawina.
                   (F) sim mi, reel mi.
                   (H) chimmi, catial in chimmi.

statesman     (B) (n) တိုင္းျပည္အုပ္ခ်ဳပ္စီမံရာတြင္ကၽြမ္းက်င္သူ။ ထင္ေပၚသည့္ႏိုင္ငံေရးသမား။
                   (Z) mipi ukna vai a pilna le a theihna thuukpi a nei mi.
                   (L) ram rel bawl naa chanvo pawimawh tak changtu.
                   (F) seen pi hrnagih tuantu upa.
                   (H) uknak lei i a fim i upat awk le hmai zah awk tlak a simi.

station         (B) (n) တည္ေနရာ။ ရထားဘူတာရံု။(vt) ေနရာခ်ထားသည္။
                   (Z) khawlna, meileng khawlna, duty kiatna.
                   (L) awmhmun, rel chawlh hmun.
                   (F) hmun, thil pakhat khat umnak-ih hrilmi hmun.
(H) dirnak hmun, raintuannak i hmarmi hmun, lawng/Tlawng lawng dinhnak.

stay             (B) (v) ေနထိုင္သည္။ ေခတၱေနထိုင္သည္။ (N) နားေနျခင္း။ ေနထိုင္ျခင္း။                          (Z) teeng, taam, khawl dide, teenna.
                   (L) awm, tichawl, tikhawtlai, chawlh, khek rih.
                   (F) um, taangta.
                   (H) um, pawtam dawn, tlaiter, rauhter; umnak.

steady                   (B) (adj) တည္ျငိမ္ေအာင္ျပဳလုပ္ေသာ။ ပံုမွန္ျဖစ္ေသာ။ ျမဲျမံေသာ။                                     (Z) omdide, a ngei a ngei, gige, kip.
                   (L) nghet, chet vel dan pangngai reng.
                   (F) daithlaang lo mi, ciam ciam mi.
                   (H) fek tein bunhmi, duhsah tein i thawn, thanco.

steal, stole, stolen            (B) (v) ခိုးသည္။
(Z).
                                      (L)              
(F)              
(H)

steam           (B) (adj) ေရေႏြးေငြ႕။ စြမ္းအင္။ (Vt) ေရေႏြးေငြ႕ျဖင့္ေပါင္းသည္။ အေငြ႕ထြက္သည္။
                   (Z) tuikhu, tui khu tha; tui kho suat sak, ngaan huan.
                   (L) tuihu; hu chhuak, tui a hua insiam.
                   (F) ti khu, hu.
                   (H) ti khu.



steel,            (B)  (n) သံမဏိ။
                   (Z) gu, laak saksim, kahpa siik.
                   (L) kahpa thir.
                   (F) thiir, kahpa thiir.
                   (H) kahpa thir.

steep           (B) (adj) မတ္ေစာက္ေသာ။ မတန္တဆျဖစ္ေသာ။
                   (Z) keen, auang lua, eeng.
                   (L) awih nasa, awih hle, thil tuia hnim, chiah.
                   (F) a hrap mi.
                   (H) a chengmi, a hrapmi; hnim, ciah.

stem            (B) (n) ၀င္ရိုး။ ရိုးမာ။ ရြက္တံ။
                   (Z) singkung paipi, singteh kung.
                   (L) kung, kau, hnun, a kuang, dawn.
                   (F) a kung, a kuang pi, a kha, a rah le a hnge pehtu.
                   (H) thingkung a hram, ngiang, hnah ngiang.

step             (B) (n) ေျခလွမ္း။ (v) ေျခလွမ္းလွမ္းသည္။
                   (Z) kal; kalsuam.
                   (L) kepen, pen, lo inrawlh, tizual, tipung.
                   (F) kal, kekal.
                   (H) ke hlan khat, kar khat; ke in lamh.

steppe                   (B) (n) လြင္ျပင္ၾကီး။
                   (Z) lopa gamzaang.
                   (L) Russia rama thing awm lohna phai zawl ram.
                   (F) Europe ramih hrampi lawng khohnak hmunrawn.
                   (H) phong kaupi.

stick            (B) (n) သစ္ကိုင္းေလး။ တုတ္ေခ်ာင္းေလး။ တုတ္ခၽြန္ျဖင့္ထိုးသည္။ ကပ္ေစသည္။ တြယ္ေစသည္။ (v) တုတ္မ်ားျဖင့္ေထာက္သည္။
                   (Z) ciang, ciangkang; ciang tawh dawt, dawt lum.
                   (L) hmawlh, tiang; vit bur, chhun, bur, bei, bet.
                   (F) funghreu saupi, funghreu-ih sun, ben cih.
                   (H) fung, thiang thunh; chunh, thiah, benh.
                  
stiff             (B) (adj) ေကြး၍မရေသာ။ ပံုေဖၚ၍မရေသာ။ (n) sl အေလာင္း။
                   (Z) khauh gega, kuai kawi theih loh, luang.
                   (L) khawng, khauh, tikhawng, tikhauh.
                   (F) a thop mi, a thom mi, a khoh mi, a hak mi.
                   (H) fawi tein kuaih khawh lomi, a thommi, a harmi.

still              (B) adj,adv တိတ္ဆိတ္ျငိမ္သက္ေသာ၊  -----စြာ။
(n) တိတ္ဆိတ္ျငိမ္သက္ျခင္း။
                   (Z) dai dide; lai lai, tanglo a om khikhe.
                   (L) reh thiap, ngawi; cheu, lata cheu.
                   (F) a si lai, hrih.
                   (H) cawlcang lo in a ummi, dai, nain, zu chuannak um.

stock           (B) (n) လယ္ယာေမြးတိရစၧာန္မ်ား။ ကုန္ပစၥည္းသိုေလွာင္သည္။ သိုေလွာင္ထားသည့္ကုန္ပစၥည္း။ ေထာက္ပံ့ျခင္း၊ ေပးပို႔ျခင္း။
                   (Z) a kikhol vante, lo aki khawi ganhingte, vankhol.
                   (L) bung raw hralh tur dah khawm, ran vulhna rante.
                   (F) a hram naih lamthing kung, misual hreemank.
                   (H) zuar ding thil i chiahmi, satil, tangk chiahmi; i chiah.

stomach       (B) (n) အစာအိမ္၊ ၀မ္းဗိုက္။ (vt) သည္းခံသည္။ ခံႏိုင္ရည္ရွိသည္။
                   (Z) gilpi, thuak keeikaai, thuakzawh haatna nei.
                   (L) pumpui, pum, chakna; tuar, ngaithei.
                   (F) rawlrialtu pumpi.
                   (H) paw.

stone           (B) (n) ေက်ာက္ခဲ။ (vt) ခဲေပါက္သည္။
                   (Z) suang, suang tawh kibang na; suangtawh deng.
                   (L) lung; lung a deng, vawm.
                   (F) lungto, lungmankhung, lungto thawn deeng.
                   (H) lung; lung in cheh.

 stood                   (B) stand pt ႏွင့္ pp မတ္တပ္ရပ္သည္။ တည္ရွိသည္။
                   (Z) pt & pp of stand ding, om….
                   (L) pt & pp of stand.
                   (F) pt & pp of stand ding, umter ring ring.
                   (H) pt & pp of stand dir, a tung un chiah.

stop, stopped        (B) (v) ရပ္တန္႔ေစသည္။ တားျမစ္သည္။ အနားယူသည္။
                             (Z) khawl sak, tawpsak, khaam, tawlngaa.
                             L) chawl, tichawl, tawp; ding, tiding; tawpna, chawlna.
                             (F) baangter, baang, colhter, cawl, ziang khual tuah lo.
                             (H) phih, cam, kham, ngolter, dirta, dir.

store            (B) (n) ကုန္ပစၥည္းမ်ားကို သိုေလွာင္ထားျခင္း။ ပစၥည္းသိုေလွာင္ခန္း။ (vt) သိုေလွာင္သိမ္းဆည္းသည္။
                   (Z) vante khawl a koihna; vankolna inn dei.
                   (L) dahtha, khek tha; dah that, khek that.
                   (F) khawll mi thilri le rawl pawl; thilri khawl cia.
                   (H) chiah, khon, chawdawr.

storm           (B) (n) မုန္တိုင္းထန္ေသာ။ ခံစားမႈ။ ေအာ္ဟစ္သည္။
                   (Z) huihpi, piingpei;
                   (L) thlipui, rilru so thutna puak chhuak.
                   (F) nasa zetih do, laak, namciamco.
                   (H) totho, fakpi in a surmi hawhra; fak pi in tuk.

story            (B) (n) အတိတ္မွျဖစ္ရပ္မ်ား။ ၀တၳဳဇာတ္လမ္း၊ ပံုျပင္။
                   (Z) taang thu, phuah tawm taang thu.
                   (L) chan chin.
                   (F) thuhla, thuan thu.
                   (H) tuanbia, kong.
                  
stove           (B) (n) မီးဖို။
                   (Z) thuk, an huanne.
                   (L) thuk.
                   (F) meipung, rawlsuamnak meipung.
                   (H) mei pung; pem.

straight        (B) (n) ေျဖာင့္မတ္ျခင္း။ အေျဖာင့္။ (adv) တိုက္ရိုက္။ (v) ေျဖာင့္တန္းေအာင္ျပဳလုပ္သည္။
(Z) tang, maam, citak, kuhkal, tang tak in.
(L) ngil, mar zaih, tingil, timar tha, ding, kel kawi lo.
(F) adingmi, a kawi lo mi, ding te-in.
(H) a dingmi, a ngawi lomi, fiang tein.

strange         (B) (adj) ထူးဆန္းေသာ။
                   (Z) meel thak, lam dangsa, lam dang.
          (L) la hriat ngai loh, lo hmuh ngai loh, danglem.
          (F) lamdangmi, theih dah lo mi, humh deh lo mi.
          (H) hngalh lo mi, hmuh lo mi, hawi he aa lomi, lileng in um.

stranger       (B) (n) လူစိမ္း။
                   (Z) theih ngei lohlengla, gamdangmi, khualmi.
                   (L) mikhual, hriat ngai loh.
                   (F) mithar, hmuh keel lo mi, mikhual.
                   (H) khual.

straw           (B) ေကာက္ရိုး။ (vt) ေကာက္ရိုးမ်ားခင္းသည္။
                   (Z) buh kung; buh kung phah.
                   (L) buhpawl, buh kuang.
                   (F) fang, vainim kuang ro.
                   (H) capawl.

stream         (B) (n) ေခ်ာင္း။ (vi) ေခ်ာမြတ္စြာစီးဆင္းသည္။
                   (Z) luui, luuitui luang; hoih tak luang hial hial.
                   (L) lui, tui luang demdem, zawi tea luang demdem.
                   (F) tivate, a luang mi.
                   (H) tiva, luang, luan, tampi in ruang luh.

street           (B) လမ္း။
                   (Z) khaupi sung kong zing, lampi.
                   (L) kawt thler.
                   (F) inn lak zinpi.
                   (H)  khua chung lampi.

strength       (B) (n) ခြန္အား။ အင္အား။ (v) အားတိုးေစသည္။
                   (Z) tha hatna, hih zawhna, tha; lha hatsak.
                   (L) chakna, feina.
                   (F) thazaang, cahnak.
                   (H) thazang, thawnnak, minung zeizat.

stretch         (B) (v) ျပန္႔ေစသည္။ ဆြဲဆန္႔သည္။ (n) ဆန္႔ျခင္း။
                   (Z) zann, khut/khezann, kizia.
                   (L) timar, inpharh duai, marzat, inzawmzat.
                   (F) pharh, zam.
                   (H) samh, rengh, aa zam, hmun kaupi a huh.

strike, struck, stricken      (B) (n) သပိတ္ေမွာက္ျခင္း။ (v) ရိုက္သည္။ ထိုးသည္။
                   (Z) ciang tawh saat, hun cing ta, nuak, an ngawl in nuak.
                    (L) vua, hem, teuh, chhu sawk, rilru khawih.
                   (F) phom, deeng, suk, hnatuan duh lo-ih ngol.
                   (H) harnak a ingmi.

string           (B) (n) ၾကိဳးမွ်င္။ ဂီတာၾကိဳး။ strung တေယာ၊ မယ္ဒလင္ၾကိဳးတပ္သည္။
                   (Z) khau zang, guiter khau; guitar khau thuah.
                   (L) hrui, hrua thil, sairaw kherh hrui siam.
                   (F) hridai feem te, hridai thawn teem, tawn.
                   (H) hri, la hri, thi rual, tingtang hri; thil.

strip             (B) (v) အ၀တ္အစားမ်ားကိုခၽြတ္သည္။ (N) ရွည္ေမ်ာေမ်ာအရာ၀တၳဳ။ (သို႔) ေျမေနရာ။
                   (Z) puan silh lai suah sak, za kia sak, gam/na ameu.
                   (L) hlip, kheh, khawk, thil neih laksak.
                   (F) a tung lam-ih nganmi, atial.
                   (H) a hawng hawh, hni puan phoih i tak lawng inum.

strong                   (B) (adj) မာေသာ။ သန္မာေသာ။
                   (Z) haat, tha khauh.
                   (L) chak, khauh, (hrui) fei, tak.
                   (F) a cak mi, thazaang nei mi, nasazetmi.
                   (H) a thawng mi.

structure      (B) (n) တည္ေဆာက္ပံု။ ဖြဲ႕စည္းပံု။ အေဆာက္အအံု။
                   (Z) inn kilam dan, kilam dan.
                   (L) ruangam, ruhrel.
                   (F) thil sak daan, inn ruh.
                   (H) inn sak ning, inn, inn bantukin aa sami thil.

struggle        (B) (vi) ရုန္းကန္လႈပ္ရွားသည္။ တိုက္ခိုက္သည္။
(n) ရုန္းကန္မႈ၊ ျပိ္ဳင္ဆိုင္မႈ။
                   (Z) ki tomgawp, ki peek, kido, kidemna.
                   (L) bei, tal, beihna.
                   (F) tawng, dodal, taal ciamco, zuamtento.
                   (H) fakpi in i zuam, fakpi in tuan.

student        (B) (n) စာသင္သား။
                   (Z) sang naupang, pilnasinmi.
                   (L) zirlai, thil zirtu.
                   (F) tlawngta, cazir, zirtu.
                   (H)

studied, study        (B) (n) ေလ့လာဆည္းပူးျခင္း။ (v) ေလ့လာဆည္းပူးသည္။ အေသအခ်ာၾကည့္သည္။
                   (Z) laisimna, pilna sin, theih sawm, kan.
                   (L) zirna, zir, ngaih tuahna hmang.
                   (F) casiar, thil zir, ca zirnak.
                   (H) cawnmi, subject, cazohnak khan, cazoh le ruah in hngalh le thiam i zuam.

subject         (B) (adj) တိုင္းတပါး၏လက္ေအာက္တြင္က်ေရာက္ေသာ။
(n) ဘာသာရပ္။
                   (Z) ukna khat nuai ah om, pilna sin thu, khut nuai hi sak.
                   (L) khua leh tui mi, lalber ni lo, thil a chan chinkansawi.
                   (F) tang-ih ret, uk.
                   (H) cawn mi, chim mi, uktu nih a ukmi hna.

substance    (B) (n)
အေရးၾကီးေသာအပိုင္း။ ခိုင္မာစြာ။ ေငြ ပစၥည္းဥစၥာ။
                   (Z) na khat peuh i thupi penna, a tak tak pen, naa.
                   (L) thil taksa, nihna, a laipui, pawimawh lai.
                   (F) thil, a thupi bik mi, a ngaingai, a sullam.
                   (H) thil pakhat khat a biapi biknak, thil a si ning taktak.

success       (B) (n) ေအာင္ျမင္မႈ။ ကံေကာင္းျခင္း။
                   (Z) lawh cinna, zawhna, taangtunna.
                   (L) hlawhtlinna.
                   (F) tisuak theinak, nehnak, hlawhtlinnak.
                   (H) hlawh tlinnak, awng minnak.

successful    (B) (sdj) ေအာင္ျမင္ေသာ။
                   (Z) lawh cing, gual zo, hih zo, tang tung.
                   (L) hlawhtling.
                   (F) tisuak thei mi, a thangso mi, hlawh tling tu.
                   (H) a hlawhtlingmi, a awngmin mi.

such            (B) (adj) တမ်ိဳးတစားတည္းျဖစ္ေသာ။ အတိုင္းအတာတူေသာ။                                (Z) a ki ci te, tua bangte, a ki bang.
                   (L) chutiang, khatiang, nansa, vak, chiam.
                   (F) cuvek, vek tla.
                   (H) cu bantuk mi, chin ciam i thil bantuk kha.

sudden        (B) (adj) ရုတ္တရက္ျဖစ္ေသာ။
                   (Z) tha khat thu-in, hih vat, hivat.
                   (L) thut, phut.
                   (F) hmakhatte-ah, rin lo pi a si mi.
                   (H) ruah lopi a duak ti i a hung um mi, chikkhatte ah tuah mi.

suddenly      (B) (adv) ရုတ္တရက္။
                   (Z) tha khat in, up mawh loh lai tak in.
                   (L) rin loh takin, hriat lawk lohvin.
                   (F) rin lopi-ah, hmak khatte-ah.
                   (H)

sugar           (B) (n) သၾကား။ (vt) သၾကားေရာသည္။
                   (Z) cikhum, cikhum sawh.
                   (L) chini.
                   (F) cini, than thliin raang.
                   (H) than thling rang.

suggest        (B) (vt) တင္ျပသည္။ တိုက္တြန္းသည္။ စိတ္ထဲတြင္ေပၚလာသည္။
                   (Z) hisakna gen, haan thawn, ngaih sutna ah suak.
                   (L) rawt chhin, ruat chhin, rilrua lo awm.
                   (F) ruahnak peek, cutin tisehla a tha ti-ih ruahnak peek.
                   (H) ruahnak cheuh.

suit              (B) (n) ၀တ္စံု။ (colloq) အသနားခံျခင္း၊ လက္ထပ္ရန္ကမ္းလွမ္းျခင္း။
(v) ေၾကနပ္သည္။
                   (Z) puan aak leh phei tuam mel kibang, nungak helna, kilem.
                   (L) kawr leh puanfen rawng thuh mun.
                   (F) tuah khat, kawp khat, taza zungih thuhla.
                   (H) ang ki leng le tawhrolh thulan a zawng a khat mi, nupi ca i helhnak, aa rup tawk in ser.

sum             (B) (n) သခ်ၤာပုစၧာ။ ေငြမ်ား။ (v) စုစုေပါင္းစာရင္းကိုေဖၚျပသည္။ အတိုခ်ဳပ္ေဖၚျပသည္။                  
(Z) a gawm pha zah, tom laak na.
                   (L) belh khawm a chhuak, chhiar kawp tih tur.
                   (F) khat le khat kowih ngah mi, tangk kana thusuhnak,
                   (H) fonh i a chuakmi khe eg. 2+3+4=9,=2+3+4.

summary      (B) (adj) အႏွစ္ခ်ဳပ္ထားေသာ။ (n) အႏွစ္ခ်ဳပ္ေဖၚျပခ်က္။
                   (Z) a thu pi teng tom laak a hi, a huam tom kim laak.
                   (L) tawi, pawi mawh lai lak, lak tawina.
                   (F) a tawi nak zawng, a thupi pi de laak mi.
                   (H) a tawi nak in chim thannak.

summer       (B) (n) ေႏြရာသီ။ (vi) ေႏြရာသီကုန္လြန္ေစသည္။
                   (Z) khuakhal hun, khuakhal hun kheng sak.
                   (L) nipui.
                   (F) thaalpi, khuapau.
                   (H) thal caan.

sun              (B) (n) ေန။ (vt) ေနပးဆာလႈံသည္။
                   (Z) ni, nisa awi.
                   (L) ni, nisa, ni lum.
                   (F) ninu, laini, ni.
                   (H) ni, nika.

Sunday        (B) (n) တနဂၤေႏြေန႕။
                   (Z) nipini.
                   (L) Pathianni
                   (F) Nipi ni, Kristain pawlh ih Pathian biak kham ni.
                   (H) Zarhpimi.

sunlight        (B) (n) ေနေရာင္။
                   (Z) nitaang.
                   (L) ni tleu.
                   (F) ni tleu.
                   (H) niceunak.

supper         (B) (n) ညစာ။
                   (Z) nitaak an, khnamial khit a kine an.
                   (L) zanriah, zanriah chaw.
                   (F) zanriah, zantlai-ih ei mi rawl.
                   (H) zanriah.

supply         (B) (vt) ေပးကမ္းသည္။ ေထာက္ပံ့သည္။ (n) ေထာက္ပံ့သည့္အရာ။ ေပးကမ္းမႈ။
                   (Z) pia, sapbang bang pia, ki ngah sak.
                   (L) thil mamawh pe, phuhru.
                   (F) peek, ngahter, zapi hrangih khongih khong mi thil.
                   (H) pekmi thil, pek.

support        (B) (vt) အေလးခ်ိန္ကိုပင့္၍မ, ထားသည္။ ခံထားသည္။ ေထာက္ခံအားေပးသည္။
                   (Z)  dom, panpih, a bei teng sik.
                   (L) do, do ding, tanpui, puibawm, enkawr.
                   (F) bawm, do(tlu lo dingin do), dinpi, cawm.
                   (H) doh, thazaang pek, cawn, langhter; bawmhnak

suppose       (B) (vt) ထင္ျမင္ယူဆသည္။
                   (Z) tua ci hi ta leh, a zen zen in.
                   (L) ring, ruat, ngai.
                   (F) ruat, ring, sisehla ti.
                   (H) a si kho hga ti i ruah, zumh.

sure             (B) (adj) က်ိန္းေသေသာ။ သံသယျဖစ္ဖြယ္မရွိေသာ။
                   (Z) kician, muantaak, muanmawh om lo.
                   (L) chiang, rin ngam.
                   (F) a fiang mi, rinsan tlaak mi, a ngaingai mi, tak ngai.
                   (H) a si hrim hrim ti zumh.

surface        (B) (n) မ်က္ႏွာျပင္။ ေရ(သို႔) အရည္၏မ်က္ႏွာျပင္။
                   (Z) a puatham, a maitang, kilang to.
                   (L) thil pawn lam, chung(lam).
                   (F) thila leenglam, a hmailam, lenglam hmuhhnak.
                   (H) a leng, hmai, a leng langnak.

surprise       (B) (n) အံ့အားသင့္ျခင္း။ အံ့အားသင့္မႈ။ (vt) အံ့အားသင့္ေစသည္။                                       (Z) lamdang sasak, lamdang sakna, lamet lohpi a piangsak.
                   (L) thil mak or mi thawng thei thil
                   (F) mang bangnak, khuaruah harnak.
                   (H) chikkhatte ah, ralrin lo liote ah tuahmi thil, taunak,hmuh lai i kan i ruah lomi thil.

Surround, surrounded     (B) (v) ၀ိုင္းရံသည္။
                                       (Z) kium, kiim kot, umcih.
                                      (L) hual, hual vel, vel.
                                      F) kulh, kim veel-in kulh.
                                      (H) kulh.

Swam, swim                   (B) (v) ေရကူးသည္။
                                   (Z) tui peek.
                                      (L) (tui) hleuh.
                                      (F) ti leuh, leuh.
                                      (H) leuh.

sweet           (B) (adj) ခ်ိဳေသာ။ (n) ခ်ိဳခ်ဥ္။
                   (Z) khum, deih huai, soklek.
                   (L) thlum, tharlam leh thianghlim.
                   (F) athlum mi, a tha mi, a mawi mi.
                   (H) athlum, a nuam mi, a thawmi, a thami, muthai.

Swept, sweep                  (B) (v) တံျမက္စည္းလွည္းသည္။ ဖယ္ရွားသည္။                                                      (Z) phiat, hah siang, munphiat.
                                      (L) phiat, hnawl, phiahna, phiat anga chet velna.
(F) phiat, hmunphiat tawh phiat, hui.
(H) phiat.

swim           (B) (v) ေရကူးသည္။
                   (Z) tui peek.
                   (L) tui hleuh.
                   (F) ti leuh, leuh.
                   (H) ti lioh, ti liohter.

Swing, swung                  (B) (v) လႊဲသည္။ ေကြ႕သည္။ (n) လႊဲျခင္း။                                                               (Z) ki vei, luai vei, veei.
                                      (L) then, inthen, uai, inher.
                                      (F) vawr, kut vawr, pepawk vawr ti vek, pepawk, tate.
                                      (H) phiphen, i thu, mer.

syllable        (B) (n) အကၡရာ၊ ၀ဏၥ။ အသံတသံ။
                   (Z) kammal thumal lawh cing aw khat.
                   (L) thu lam ri khat.
                   (F) tong em , kam sem, vowel tel itong-fang then.
                   (H) biafang pakhat chung i abu tein aw fang aummu khi, khamnak hi biafang pakhat asi.

symbol        (B) (n) လကၡဏာ၊ သေကၤတ။
                   (Z) limla, etsakna, cihnopna, ciaptehna lim.
                   (L) thil entirna, chhinchhiahna lem.
                   (F) hminsinnak.
                   (H) hmel chunhnak.

system         (B) (n) စနစ္၊ လုပ္ပံုလုပ္နည္း။
                   (Z) ngeina, sepdan.
                   (L) thil peng hrang hrang in thlung khawm leh thawk tlang te.
                   (F) thiltuah daan, tawlrel daan, zin le daan, sanit.
                   (H) ningcang, ning cang pakhat chung i thil tampi aa fonmi, thil tining.

++++++++++++++

No comments:

Post a Comment